Reisikogemused

Ma olen väga palju reisid ja nautinud iga reisi, mis mulle võimalikuks on saanud. Üsna erinev on olnud see kogemus, et kas reisida õpilastega, oma perega või siis kolleegidega. Igalt reisilt on mõni mõnus kogemus meelde jäänud ja ikka ja alati on midagi uut juurde õpitud. Toon nüüd välja mõned seigad, mis võiks minu blogi lugejatele lugemiselamust pakkuda.

Viimati sai õpilastega oldud detsembris 2010 nädal aega Saksamaal õpilasvahetuse raames. Sai külastatud Duisburgi, Düsseldorfi, Kölni ja Bochumit. Uskumatu oli minu jaoks see, et nädal aega keelekeskkonnas andis õpilastele nii suure tahte ja motivatsiooni keeleõppeks (n.: saksa, inglise keel). Lühikese ajaga saadi endale varem puudunud suhtluskompetents ehk siis julgus ja tahe suhelda. Teadagi on meie Põhjamaa lapsed sellised arad ja veidi häbelikud suhtlemisel, aga südantsoojendav oli kuulata, vaadata, kuidas sakslased ja meie noored omavahel mistahes teemal vestlesid. Armas! Samuti sai mulle selle õpilasvahetuse reisi organiseerimise käigus selgeks see, et reisi jaoks rahade taotlemisel tuleb olla ülimalt visa ja sihikindel. Tuleb omada selget konseptsiooni ja seda julgelt ka teistele selgitada. Meil oli õnne, et meie kohalik omavalitsus võttis selle teema südameasjaks ja meie projekti päris ilusa summaga toetas ehk siis sponsoreeris.

Sevillas käisin koos teiste Eesti õpetajatega eTwinningu konverentsil. Eredalt on meelde jäänud just kultuuriline pool, mida saime Sevillas nautida. Kujutasin oma vaimusilmas ette, et Sevilla on rohkem euroopalik, aga pidin tõdema, et Araabia maade kultuur on ikka tohutu jälje jätnud sealsesse arhitektuuri.

Muidugi sõprus on märksõna, mida kindlasti ära pean mainima. eTwinningu projektide tegemine ja erinevatel PDW-del osalemine on andnud mulle üle Euroopa terve hulk uusi häid tuttavaid ja sõpru. Sevillas olime me kõik koos ja nautisime igat hetke, mis meile koosolemiseks oli antud. Ei olnud palju öösel kell 3.00 arutada õpikute ja õppekava teemade üle. Mõni ütleks, et täitsa napakad, aga siiski mitte. Selline kogemuste vahetus ja kontaktide omamine on suur pluss õpetajale ja millal siis veel seda teha, kui mitte sellistel suurtel kogunemistel. Kodus on aega magada küll, kui olla võõrsil, siis võtta ikka maksimum.....

Sevillast sai koos Lainega tehtud väike reis Cadiz linna ja minu elus teine kogemus tunda ookeani lõhna ja korjata rannal suuri teokarpe. Oleks tahtnud küll kirjutada, et esmane kogemus, aga meenub siiski ka Teneriffel käik, mis oli samuti ookeaniavarustest võlutud.

Nottingham jäi mulle ka hästi meelde. Olin jälle eTwinningu koolitusel. Esiteks oli see esimene reis minu jaoks Inglismaale ja teiseks anti mulle võimalus olla 3 minutiks kuninganna. Väikese lavastuse jaoks valiti mind välja kuningannaks ja tore oli Nottinghami lossis selline stseen maha mängida. Tekkiski tunne, et äkki võikski olla kuninganna. Vähemalt olen seda saanud elus hetkeks nautida...

2005.a. sai käidud perega Grazis, Austrias. Olin koolitusel ja minuga oli kaasas nii abikaasa kui ka Grete Maria. Grete Maria oli siis ainutl üheaastane ja see reis oli meie pere esimene välisreis. Mäletan seda, et lennureisi elas laps väga hästi üle. Minu jaoks oli väga raske jagada ennast pere ja koolitusel osalevate õpetajate vahel. Peale töist päeva oleks nii tahtnud minna sõpradega kõrtsi juttu ajama ja klaasike veini juua, aga..... Pere ju ootas ja tahtis minuga aega veeta. Nemad olid minu saabumist terve päeva oodanud ja parkides mänginud..... Nüüd oli käes aeg, kus mina perega siis koos pidin olema. Aga see jääb ka minu jaoks viimaseks korraks, kui ma sellisele üritusele perega lähen. Kui on koolitus, siis on koolitus ja ma olen reisil üksi, ilma pereta. Muidu ei oska ma ennast enam jagada ja minu reis jääb nagu poolikuks. Mulle meeldib perega reisida, aga ..... Iga asi peaks ikka olema omal ajal. Kui on perereis, siis on perega, kui on koolitus, siis tuleb osata pereelust seda lahutada. Pealegi on lapsed nüüd nii suured juba, et ma saan nad rahuliku südamega koju jätta.

Reisidest meenub veel Jena ja Weimar. Kohad, kus suurte kirjanike Goethe ja Schilleri hõngu on igal pool tunda. Olime saksa keele õpetajatega rahvusvahelisel konverentsil ja vahetasime üle maailma kokku tulnud õpetajatega oma kogemusi, tervitasime vanu tuttavaid ja saime juurde uusi tutvusi. Kõige suurem on antud konverentsidelt saadav pedagoogiline kogemus. Ka kultuuriline kogemus on oluline.

Muidugi oli ilus kogemus ka Shveitsis- Luzern ja Zürich. Käisin seal jälle rahvusvahelise saksa keele õpetajate konverentsi raames 2001.a. Meelde jäi see, et kõik oli väga kallis. Ilus loodus ja kenad linnad ja toredad inimesed jäid ikka ka meelde.

Järgmiseks reisiks saab olema Prantsusmaa ja kavatsus on külastada Pariisi ja Bar le Duci. Läheme sinna Comeniuse projekti raames ja sel korral võtan kaasa Grete Maria. Tema sooviks oli küll Saksamaale suvel minna, aga kahte reisi ma juba tegema ei hakka ühel suvel. Niisiis pakkusin lapsele välja emmega koos Pariisi sõita ja seal oma 7-ndat sünnipäeva tähistada. laps reageerisis sellele pisaratega, et tema ei taha kuskil Pariisis oma sünnipäeva pidada. Aga siiski. Ma usun, et sellest tuleb üks meeldejääv reis.

Tasub reisida ja endale see võimalus pakkuda, siis on kergem hallis argipäevas vastu pidada. Uskuge mind!