Päevad on juba valgemad ja õhtul peale digitiigri koolitust on veel valge. Lausa lust on nüüd õppida. Tunnen uhkust iseenda ja oma 14 kolleegi üle, kes vapralt juba 8korda on vastu pidanud ja õnnelikult võiduka lõpuni püüdlevad. Uskumatu, aga pimedatel novembri ja detsembri kuudel, kui meil oli neljapäevased 3-tunnised koolitused kella 15.00-18.00, siis oli tunne, et see ei lõppegi kunagi. Teekond tundus pikk ja väsitav.
Märkamatult on saabunud aga kevadkuu ja meie koolitus on kohe-kohe lõppemas. Isegi nüüd tuleb väikene kurbus peale, et polegi enam neljapäeva ja meie eesseisvat tublit Meerit. Igakord, olenemata sellest, kas olime tublid või mitte, oli Meeri meiega väga armas ja kannatlik. Ja mis seal nüüd siis salata, kokkuvõtted räägivad enda eest! Oleme kõik jõudmas lõppsadamasse ja seda juba kahe nädala pärast. Super!
Kõik oleme ära teeninud suure tunnustuse ja oleme huviga ootamas jätku juba animatiigri näol, mis meie kool 2011.a. välja teeninud on. Aga seda sügisel, hetkel ei tahaks enam ennast pikkade koolitustega siduda.
Targemaks saime kindlasti ja õppisime palju. Ja mis on ühe IT-tugiisiku unistus- ikka see, et arvutiklass pidevalt õpilasi täis oleks ja ainetunnid arvutiklassis läbi viiakse. Oleme jõudnud selleni, et juba pikalt tuleb omi aegu broneerida, sest kes hiljaks jääb, see ikka ilma jääb. Ei ole enam nii, et tuli tahtmine minna õpilastega arvutiklassi ja siis saadki kohe. Järjekord on ukse taga ja särasilmsed õpilased naudivad oma tunde ja õpetajad on tulemusega rahul. Super!
Aitäh Meeri! Oleme Sulle südamest tänulikud!
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen