Teadlik ja teadvustamata õppimine

Hilisel õhtutunnil on paras filosofeerimisega tegeleda. Hakkasin minagi mõtisklema teemal, et inimene õpib iga päev kas siis teadlikult või seda endale teadvustamata. Mingi AH-HAA efekt tabab meid ju tihti ja me saame info millegi uue kohta, mida me varem ei teadnud. See olekski siis nagu meie õppimine kavatsust omamata.

Samas oleme valmis ka teadlikult uut õppima olgu see siis läbi koolituse, infopäeva, seminari või siis mõne muu ürituse kaudu. Me läheme koolitusele mingi konkreetse eesmärgiga või sihiga, et soovime midagi uut teada saada.

Hämmastav on aga see, mismoodi meie lapsed maailma avastavad ja uusi asju omandavad. Nende tänu avaldub säravates silmades. Meie, täiskasvanud ei suuda sageli viia ennast väikese inimese tasemele ja me lihtsalt ei mõista, millise kergusega nad uut infot ammutavad ja selle siis talletavad. Parimaks näiteks on varane saksa keele õpe lasteaedades, kus õppimine toimub läbi mängu, liikumise, laulude, tantsude, rütmi jne. Lastele ei tundu hetkekski, et nad on tõsises tunnis, vaid mängleva kergusega õpitakse mingi laulu või rütmi või mängu kaudu hulk sõnu ja väljendeid, mida siis laps hiljem ka tabab ja mõistab. Olen oma tüdruku rühma lastele õpetanud saksa keelt juba kaks ja pool aastat 30 minutit nädalas. Ja soe on saada vanematelt tagasisidet, et see on õigesse kohta jõudnud ja et nad on tänulikud tehtu eest. See pole pelgalt keeleõpe, vaid midagi enamat- mälu treening, tolerantsi kasvatamine erinevate kultuuride ja keelte suhtes jne.

Väga hea näide on mu oma lapse pealt. Selline teadvustamata õppimine on aidanud jõuda päris kenale tasemele saksa keeles. Ma ei ütleks, et ta on mingi super andekas, aga ta on motiveeritud ja asjalik õppija. Ma usun, et nendes väikestes 6-aastastes on rohkem seda motiveeritud õppijat kui 10.klassi noores, kes teab, mida ta teeb ja kellel huvi siis juba enamiku elu asjade suhtes kadunud on.

Mina olen varase keeleõppe poolt ja see tasub ära. Töö viljad on näha oma enda lapse peal. Ja selle keele õppimisega seoses on ka mul lapsel unistus sõita suvel Saksamaale. Ma ei usu, et ilma varase keeleõppeta tal sellist unistust oleks üldse tekkinud.

Õppida tasub alati. Vahet pole, kas me teeme seda eesmärgiga või saame uue info avastades enda jaoks midagi põnevat tahtmatult. Seega- õppida teadlikult või seda endale teadvustamata- igal juhul on õppimine hariv ja tore tegevus. Kunagi ei ole hilja millegi uuega alustada.