Arenguvestlus lasteaias

Grete Maria on jõudnud juba nii kaugele, et sügisel tuleb kooli minna. Seetõttu tehakse lasteaias iga lapsevanemaga vestlus lapse arengu teemadel. Minu jaoks oli väga huvitav antud kogemus lapsevanemana. Enamasti seisab ikka lapsevanem minu ees ja mina olen vestluse läbi viia. Hetkel pidin olema passiivsem pool ja kuulama, mis teistel öelda on. Vestlus oli väga meeldiv ja ma tänan kasvatajaid selle tunnikese eest, mis sai koos oldud.

Huvitav kogemus võib ka olla raskesti mõistetav, sest minu teadmised ja seisukohad pedagoogikast ja psühholoogiast ei pruugi ühtida lapse õpetajate arvamusega ja seisukohtadega. Lapse puhul on oluline jälgida individuaalset arengut, mitte võrrelda teistega.

Me tegelikult hakkame kõiki lapsi võrdlema juba siis, kui laps meile ilma sünnib. Küsitakse, palju laps kaalus ja kui pikk oli. Siis kuuled arstilt, et hambad peavad tulema hakkama umbes 4-kuusel beebil, aga kui ei tule? Kui lapse hammas tulebki alles 10-kuusena? Mis siis saab? Kas siis laps on kuidagi kehvem? Arst jälle ütleb, et laps peab hakkama kõndima hiljemalt 1aasta ja 3-kuusena. Mis siis saab, kui ei hakka? Soovitakse, et juba lasteaias saavutaks laps sorava lugemisoskuse. Samas pole ma näinud ühtegi inimest, kes ei oskaks käia, lugeda, kellel pole hambaid jne.

Kui mul olid sügisel Saksamaa ja Austria õpetajad külas, siis nende jaoks oli üldse arusaamatu, miks Eesti lapsi nii varakult õppetööga koormama hakatakse, mida me neist saada tahame. Milleks üldse eelkool ja kuidas üldse on võimalik, et meile võetakse 1.klassi katsetega? Kui me õpetame selgeks kõik koolis vajalikud oskused- kirjutamise, lugemise, arvutamise, siis mis jääb 1.klassis õpetaja teha. Siis see laps igavleb ennast seal surnuks ju. Õpetaja saab õpetada lapsi ainult keskmise õpilase järgi ja siis jäävadki "tipud" arendamata. Sest õpetajal lihtsalt puudub selle jaoks jaks. "Tippudel" kustub sära ja tahtmine.

Igal juhul olen väga tänulik meie rühma õpetajatele, kes lastele on pakkunud nende aastate jooksul väga palju. Nad on õpetanud selgeks vajalikud sotsiaalsed ja toimetulekuoskused ja pakkunud lastele turvatunnet vanema tööl oleku ajal. Kes küll mõtles lasteaia välja ja miks? Igal juhul olen mina ka sellele inimesele tänulik.

MIDA ma siis jälle õppisin?
Olen kogemuse võrra rikkam kindlasti. Tean oma lapse tugevusi ja nõrkusi ja oskan pöörata rohkem tähelepanu kitsaskohtadele. Õppimine ja harjutamine teeb meistriks!